Piiritajate kasvatamise juhised¶

Dokumendi tõlge www.bristolswifts.co.uk

Need juhised on mõeldud inimestele, kellel on kogemusi piiritajate pesakastidega ja kes tunnevad piiritajate käitumist. Kasvatamist peaksid läbi viima ainult need, kes tunnevad end selleks pädevana. Soovitatav on kasutada ainult pesakaste, millel on kaamerad.

Piiritajate kasvatamine on protsess, mille käigus kasutatakse pesas olevat piiritajapaari, et võtta kasvatamiseks tibu või mune. On mitmeid olukordi, näiteks:
● Mahajäetud muna paigutamine pesasse, kus on kuni 2 sarnase munemiskuupäevaga muna.
● Mahajäetud tibu viimine pesasse, kus on kuni 2 sarnases vanuses tibu. See võib hõlmata ka 2 tibu viimist pesasse, kus on 1 sarnases vanuses tibu.
● Tibu ümberpaigutamine 3 tibuga pesast, kui üks vanem on kadunud.
● Maapinnale kukkunud piiritajatibu paigutamine pesasse, kus on kuni 2 sama või sarnase vanusega tibu.

Võrreldes piiritajate rehabilitatsiooniga on eeliseks see, et see võtab vähem aega ja kulusid ning on vaieldamatu, et piiritajad ise on parimad vanemad.

Sihtpesa¶

Esmalt veenduge, et sihtpesa külastab kaks vanemlindu.
Parem on valida pesa, mida saab jälgida, ideaalis pesakastikaameraga. Kui kaamerat pole, tehke aeg-ajalt kontroll vahetult pärast tibu paigutamist.
Edukas kasvatamine on õnnestunud ka ilma jälgimise võimaluseta.
Eelistatud on pesad, kus on üks tibu, kuid ka kaks tibu on vastuvõetav.

Tibude suhteline suurus¶

Tibude suurus peaks olema võimalikult sarnane, kuid ei pea olema identne. Kasvatatud tibud, kes on kas väiksemad või suuremad kui pesas olevad tibud, võivad olla edukad, kuid erinevus peaks olema väike. Võrrelge visuaalselt arenevate tiivasulgede ja sabasulgede pikkust.

Puuduv vanem¶

See avastatakse tavaliselt siis, kui öösel tuleb pesasse vaid üks vanem. Sellisel juhul võib vanem naasta varahommikul. Kui ta järgmisel päeval ei ilmu, tuleks teisel puudumise päeval otsida kasupesa.
Kui üks vanem on kadunud, peaks allesjäänud vanem suutma üles kasvatada ühe tibu ja enamasti ka kaks tibu. See võib sõltuda ilmastikust.
Kui vanem kaob pesast, kus on 3 tibu, tuleb 1 või enam tibu kasvatamiseks või rehabilitatsiooniks ära viia.
Kui mõlemad vanemad kaovad, vajavad kõik tibud rehabilitatsiooni või kasvatamist.
Kasvatamine tuleks läbi viia võimalikult kiiresti pärast vanema kadumist.

Väikesed tibud¶

Mõnikord koorub üks tibu hiljem kui tema pesakaaslased ja on palju väiksem. Sellised tibud ei suuda konkureerida ja nende ellujäämisvõimalus on väiksem. Nad võivad kasu saada üleviimisest pesasse, kus on sarnase suurusega tibud. Alternatiivselt võib suurema(d) tibu(d) ümber paigutada, kui leitakse sobivam suurus.

Maapinnale kukkunud piiritaja¶

Ainus võimalus maapinnale kukkunud täiskasvanud piiritaja või täielikult sulestunud piiritaja jaoks, kes on õnnetuse tõttu lennuvõimetu, on rehabilitatsioon kellegi poolt, kes oskab seda teha. See on spetsiifiline oskus. Lennuvõime kontrollimiseks hoidke piiritajat kõrgel peopesal, ärge visake teda õhku. Kui ta suudab lennata, teeb ta seda lõpuks ise.
Erinevalt aktiivsest pesast ümberpaigutatud tibudest ei ole maapinnale kukkunud piiritajatibu puhul teada, kui kaua ta seal on olnud. Seega tuleb hinnata piiritaja seisundit, ta võib olla dehüdreeritud ja alatoitunud. Võimalusel laske kvalifitseeritud või kogenud inimesel tema seisundit hinnata.

Heas seisundis piiritaja peaks omama:
- Säravaid silmi
- Rinnakuju, mis ei ole liigselt esile tõusnud
- Sümmeetrilist liikumist
- Võimet pead tõsta
- Sobivat kaalu vastavalt suurusele
- Ei tohi olla dehüdreeritud – mõnikord viitab sellele suulae kahvatus.

Kui on kahtlusi ja jälgimise võimalus puudub, tuleb piiritaja viia kogenud rehabilitaatori juurde. Seni on oluline hoida lindu hüdreeritud, kuni leitakse kasupesa või rehabilitaator.

Piiritaja vanuse määramine¶

Noor piiritaja on äratuntav valgete ääristega tiivasulgedel, kurgul ja otsmikul, mis annavad talle soomusja välimuse. Täiskasvanud piiritajal on valge ainult lõual.

Mõistlikud suhted¶

Üks tibu võib lisada pesasse, kus on juba üks tibu – see on parim olukord.
Ühe tibu lisamine kahe tibuga pesasse on samuti vastuvõetav – piiritajad kasvatavad sageli 3 tibu.
Kahe tibu lisamine ühe tibuga pesasse võib toimida.
On olnud edukaid kasvatamisjuhtumeid, kus lisati 4. tibu 3 tibuga pesasse. Kuna piiritajatel on harva 4 tibuga pesi, tuleks seda teha ainult viimase võimalusena ja ainult eelseisva hea ilmaga.

Ilmastikutingimused¶

Piiritajad kannatavad halva ilmaga, seega võib otsus jätta 2 tibu ühe vanema hooleks sõltuda eelseisvast ilmast. Samuti tuleks vältida 1 tibu lisamist kahe tibuga pesasse halva ilmaga, kui on võimalus lisada 1 tibu ühe tibuga pesasse.

Tibu lisamine¶

Eelistatavalt tehakse seda siis, kui ühtegi täiskasvanud lindu pole kohal. Pärast teatud vanust on vanemad nagunii enamasti pesast väljas. Kui tibud on väikesed, ei pruugi see nii olla, sel juhul proovige tibu paigutada istuva täiskasvanu alla. Kui täiskasvanu põgeneb kastist, ei ole tõenäoline, et ta selles tsükli staadiumis pesa hülgab.

Jälgimine¶

Pesakastikaamera on parim viis jälgimiseks, kuid kui seda pole, kontrollige kasti mõne tunni jooksul pärast tibu paigutamist, et veenduda, et kõik on korras.

Hüppajad¶

Väike arv piiritajatibusid võib peagi pärast pesasse paigutamist kastist välja hüpata. See ei ole nii laialdane probleem, et see lähenemist välistaks, kuid kui kasvatatud tibu kaob varsti pärast paigutamist ja leitakse pesa alt, on tema ainus ellujäämisvõimalus rehabilitatsioon.

Munade kasvatamine¶

Mõnikord hülgavad täiskasvanud linnud oma munad. Munad võivad ilma inkubeerimata ellu jääda kuni 8 tundi. Kui teate munemiskuupäevi ja teil on potentsiaalne kasupesa, kus munad on munetud 1 päeva jooksul mahajäetud pesast, võib olla mõistlik viia 1 muna kasupesasse, kus on 1 või 2 muna. Kontrollige muna viljakust, valgustades seda kitsa valgusvihuga.
Kui munemiskuupäevad pole teada, ärge proovige seda.

Rehabilitatsioon¶

Juhised maapinnale kukkunud ja lennuvõimetu piiritaja jaoks leiate siit: actionforswifts.co.uk/p/grounded-swift.html. See hõlmab märkmeid rehüdratsiooni kohta.

Tänuavaldused¶

Inimesed, kes on jaganud oma kogemusi eduka kasvatamise kohta, hõlmavad Mark Smyth, Mark Glanville, Louise Bentley, Tanya Hoare, Lynda Huxley, Bernard Genton ja Marcel Jacquat.